Sunday, November 7, 2010

Cally - UUES KODUS!




Cally on kolmevärviline pikakarvaline kassipoeg - pigem siis vist ikka tütar:), kes on viimasena Isabella poegadest kodu otsimas.
Praeguseks on ta pea 4 kuune ja naudib täiel rinnal kassipoja elu.
Tema eripäraks on pikk kirju kasukas ja suured tutid kõrvade taga. Mõnikord on enne näha tutte kui kassi ennast!
Callyl peaks tulevases kodus olema aktiivsed pereinimesed, kes temaga mängida tahavad/viitsivad, sest kassipojal on lõputult energiat. Samuti kasutab ta hea meelega kratsiposti ja kinnist liivakasti. Ja MUIDUGI peaks tal olema toas piisavalt ruumi jooksmiseks:)
Cally on saanud vaktsineeritud ja ootab koos passiga kojuminekut!

Kirjuta, tule vaatama ja võta ta koju:)
Annakas77@gmail.com

07.11.2010 - Robin - UUES KODUS:)


Robin on Klooga tänavalt päästetud mõneaastane musta kasuaga kassipoiss. Aasta alguses siia kolides saime selle kassiga kohe ka tuttavaks, kui ta toitu nurudes end tagakäppadele seisma upitas ja tsirkuselooma kombel siis tatsama hakkas:) Ääretult armas ja sümpaatne kass! Nii nägime me teda korduvalt ja võimalusel andsime ka süüa - see, et loomal kodu pole, oli kohe selge. Tema pikk kasukas oli pulstunud, karv tuhm ja loom näljas. Kuna aga ka naabermaja rahvas teda toitis ja soojad ilmad olid tulekul, ei kiirustanud me mõtet loom kinni püüda realiseerima. Kuna ka endal on piisavalt suur loomaaed kodus, tuleb alati arvestada ka nii ruumi kui rahaga enne, kui uus elanik majas.
Nii möödusid kuud, kuni ühel õhtul rõdul olles taas seda mürakat märkasin - seekord oli selge, et ööpimeduses parklasse ilmunud kassike ei tunne end hästi. Ta lonkas, no mis lonkas - hüppas pigem kolmel käpal. Esikäppa ta maha ei toetanud ja esmane mõte oli muidugi, et nüüd on loomake kusagil enda luud-kondid murdnud. Pikemalt mõtlemata sai õue mindud ja inimlembeline kiisupoiss sülle võetud ja tuppa toodud!
Järgmisel päeval viisime kiisu Õismäe kliinikusse ja seal selgus, et tegu polnud luumurruga vaid kiisuke on pureda saanud. Kas siis teiselt isaselt võimuvõitluse käigus või mis hullem - ehk rebase käest. Seega tuli muidugi arvestada sellega, et loom võib olla marutaudi nakatunud. Otsustasime siiski talle eluvõimaluse anda ja panna ta puuriga enda loomadest eraldi. Jälgida oli vaja iga muudatudt ta käitumises, mis võis nakkusele viidata. ÕNNEKS ei muutunud ta käitumine ei päeva, ega ka nädala-kahe pärast!
Nüüdseks on Robin meil elanud mõned kuud ja selle ajaga on taastunud ta imeilus kasukas - pikk, must ja siidine. Tema silmades on sära ja tänulikkust kodusoojuse eest näitab ta üles igal võimalikul hetkel.
Robini sügis-soov on leida endale päriskodu, sest siin ei saa ta piisavalt vajalikku ja nõutud tähelepanu. Mis parata - on neid loomi juba kord nii palju ja kahjuks pole rohkem käsi, millega neile võrdselt paisid jagada...
Robin sobiks ideaalselt ainukeseks lemmikuks (samas koertega on tal kokkupuude olemas ja konflikte pole olnud) - teiste kassidega juhtub ta mõnikord jõuliselt mürama ja tema kogukus on tema trump:) Loomulikult võib ta sobida ka imehästi teisele kassile seltsiks aga eks see sõltub pigem iseloomudest.
MTÜ Pesaleidja abiga sai kiisu ka kastreeritud ja vaktsineeritud ja on valmis päriskoju minekuks:)

Anna Robinile võimalus väärikalt elu lõpuni soojas elada ja kirjuta mulle annakas77@gmail.com!